Nii, kõigepealt vabandame, et me pole mõnda aega kirjutanud. Meil on selline seisukoht olnud algusest
peale, et kui midagi tarka pole öelda, siis ei hakka ka pliiatsist
midagi välja imema. Aga see selleks.
Täna mõtlesime, et räägiks taaskord trennist ja täpsemalt sellest, millised on tüüpvead, mida jõusaalis näeb. Ehk toome välja milliste
harjutustega on ennast jõusaalis kõige kergem ära ''lõhkuda''
(seljad, põlved jne).
Kõige esimene tüüpviga, mida võib
kohata ja mida on ilmselt enamik alustades teinud on, on kelleltki maha
vaatamine, aga see, kellelt Sa maha vaatad, ei pruugi ka õigesti teha ning seda oleme me ilmselt kõik teinud, kas tunnistatakse või mitte.
Ehk siis, küsi treenerilt kui ei ole kindel, selleks me olemegi
olemas, et nõu anda :)
Kükk
- kükk on nö ABC ehk tugeva keha alustala. Põhiline asi, mida kükiga valesti tehakse on tehnika. Alustame keha hoiakust.
Esiteks, mida suuremaks sa oma raskustega lähed, seda tõenäolisemalt
hakkab tehnika käest ära minema. Keep it simple ehk ära aja raskusi
üle mõistuse suureks kui sul pole just eesmärk ''Ronnie Colemaniks'' saada ja jälgi oma tehnikat.
 |
| Õige: Alusta positiivselt |
 |
| Õige: Lõpeta pingutusega |
 |
| Vale |
 |
| Vale |
Ära unusta hingata! Kui Sul on seljas suur raskus
ja alt ülesse tulles silmad pähe punni ajad, siis on see oluliselt
raskem kui see kui Sa hingaksid pikalt välja. Nende puhul, kes
alustavad jõusaali treeninguid, kipuvad kükki tehes maha vaatama. Ning sealt läheb juba kogu asend nigelaks. Vaata ülesse, sinna kuhu sa
minema hakkad. Harjutust sooritades ei tohiks põlved sisse vaadata,
rikud ainult oma põlvi.
Enamik inimesi läheb alla sellise
pauguga, et nagu tahaks läbi põranda ei lenda või lastakse ennast poole
peale ja siis punnitatakse ülesse. On olemas kaks erinevat kükkimisviisi - poolkükid ja sügavkükid. Algajad ajavad need
tavaliselt sassi ja siis tuleb mingi vahepealne asjandus välja.
Poolküki üks paremaid viise on kükkida millegi peale ja sealt tagasi püsti tulla.
Jõutõmme – Esimene asi, mis näitab kas inimene teab, mida ta teeb või
ei tea, on asend. Jõutõmmet võib näha kahte sorti - on korrektne
tehnika ja on vale tehnika. Vale tehnika tähendab kõvera seljaga
tõstmist, õige tehnika tähendab sirge seljaga tõstmist .On muid pisiasju veel, aga see on kõige kõige tähtsam.
 |
| Korrektne algasend |
 |
| Asendi hoidmine harjutuse sooritamisel |
 |
| Lõppasend |
Kui aus olla, siis endal jooksevad külmavärinad, üle kui keegi teeb
150 kiloga jõutõmmet ja selg on kõver.
 |
| Vale algasend |
 |
| Vale harjutuse sooritamine |
 |
| Valus |
 |
| Aina valusamaks läheb |
 |
| Kuidagi jõudsime ülesse |
Kui sa just kulturistiks ei
plaani hakata, siis ei ole vaja ulme raskusi peale laduda. Tee
natukene kergema raskusega, aga jälgi tehnikat ja pigem tõsta
korduste arvu, oleks meie soovitus. Teine asi, mis ei puutu
otseselt tehnikasse, on see, et kui jõuad ülesse tõsta, jõuad ka
rahulikult maha panna ehk ei ole vaja kukutada oma raskusi vastu
maad nagu oleks sõda üle käinud. Üldjuhul ei olda saalis üksinda
:)
Lõuatõmbed - Lõuatõmbeid on mitut sorti. Pealthaardes, mille rõhk on treeninda selga ja althaardes, mille rõhk on biitsepsil. Pealthaardes ehk selga treenides on idee tõmmata küünarnukid endale nö ''tagataskusse'' mitte poole peale. Biitsepsiga tehes on lõppasend küünarnukid vastu keha.
 |
| Algasend (rõhk seljale) |
 |
| Poole peal (rõhk seljale) |
 |
| Lõppasend (rõhk seljale) |
 |
| Algasend (rõhk biitsepsil) |
 |
| Poole peal (rõhk biitsepsil) |
 |
| Lõppasend (rõhk biitsepsil) |
Kui sooritad harjutust, siis püüa oma kehaga mitte vänderdada. Nagu sai ülal öeldud, vähem kordusi aga ilusa tehnikaga.
 |
| Vigastuste oht suurem |
 |
| Vigastuste oht suurem |
 |
| Vigastuste oht suurem |
Ootame teie tagasisidet ja arvamusi kommentaaridesse ning kohe kohe tulemas uus ja huvitav postitus ;)
Lauri & Mihkel
Olge meiega
